Pinglaed – koduse disaini tipp.

Alles hiljuti oli ainsaks võimaluseks lae tegemisel krohvimine ja värvimine. Mida aga teha siis kui lae ebatasasus on kuni 50 mm? Luua visuaalselt siledat ja tasast lage ei suuda iga krohvija. Lisaks nõuab sellisel moel lae tegemine palju segu, kulud on suured, see on keeruline, must ning aegavõttev töö. Kui aga remont on lõpetatud ning uus lagi rõõmustab oma täiuslikkusega tegija silma, võib selle ära rikkuda üksainus naabrite uputus või maja vajumine, mis tekitab lakke pragusid. Kas sel juhul sooviksite jälle otsast peale hakata? Või hoopis midagi uut proovida?

Selliste probleemide unustamist ning esteetilise efekti saavutamist võimaldavad just nimelt pinglaed. Need on ühed huvitavamad viimistlusmaterjalid, mis on viimasel aastakümnel eesti turule tulnud. Lagede ideaalne geomeetria pakub silmarõõmu ning värvid ja kangas sobivad igasse interjööri alustades klassikalisest ja lõpetades tänapäevaste moodsate suundadega.

Pinglagede ajalugu

Esimest korda tuli lagede kangaga katmise mõte vanadele roomlastele. Materjali püüti valida ruumi värvi järgi. Kui aja jooksul lagi kattus tolmuga, läks värvist ära või vajus alla, vahetati kangas välja uue vastu ning lagi nägi jälle välja nagu uus. Teine analoog – kangast tehtud laed Armeenias, kus alates 17. saj hakati kasutama kriidiga immutatud, karkassile tõmmatud bjassi (puuvillriie). Kuivades läks riie kokku ning tulemuseks oli ideaalselt ühtlane pind. Kuna aga kriit ei ole just kõige kindlam kattematerjal, kasutavad armeenia meistrid nüüd veekindlat värvi.

Täiesti uus etapp lagede tegemisel algas polümeerkilede ilmumisega. See plastik leidis teenitult laialdast kasutamist. Materjal on tugev, elastne, vastab kõigile ökoloogilistele ja tuletõrjenõuetele . Seda kasutatakse ehituses, viimistluselementides, akende ning uste tegemisel. Sõltuvalt toodetele esitatavatest nõudmistest, muudetakse plastiku omadusi modifikaatorite ja täidiste lisamisega. ükskord, eelmise sajandi 60-ndatel aastatel prantsuse firmas Bristol, mis spetsialiseerus alumiiniumprofiilide tootmisele, vormiti vitriini. Üks töötajatest tuli selle peale, et tõmmata profiilide vahele tugev PVC kile. Idee tundus huvitav ning eriti perspektiivikas lagede jaoks. Konstruktorid aga töötasid välja erineva faktuuri ning erinevat värvi kiled, kindlad ja efektiivsed moodused lae kinnitamiseks. Kaheksakümnendate aastate lõpuks võitis selline lagede viimistlus Euroopas teenitult populaarsust. Edaspidi uuenes tehnoloogia pidevalt – ilmusid uued kiled ning uued faktuurid, konstruktiivsed skeemid, aksessuaarid ning lisavõimalused. Pärast 2005. aastat tekkisid ka Eestisse tehased, mis toodavad pinglagesid.

Konstruktsioon.

Pinglagi – valmistoodang, mis on kokku pandud PVC kile tükkidest täpselt ruumi mõõtmete järgi, arvestades kõiki ruumi eripärasid. Lae joonise väljalõikamiseks peab tegema professionaalne tehnoloog, kuna nii selles asjas kui ka kõikides muudes küsimustes, mis puudutavad pinglagesid, on palju peensusi, millega peab arvestama.

Ühe kangatüki suurus on piiratud - 5*6 m suuruses ruumis võib kile keskmine osa olla 4 cm madalamal kui lae servad. Suurtes ruumides kasutatakse lisatugesid ning lagi paigaldatakse mitmest tükist. Lühtri kinnitamiseks, torustiku viimiseks, ventilatsiooni restide, tuletõrjeandurite jaoks lõigatakse kilesse ava, mis tugevdatakse liimitavate kinnituselementidega. Kangas kinnitatakse tugevast plastikust valmistatud liistule, mis on omakorda kinnitatud toa seintele lae lähedal. Pinglagede puhul kasutatakse nii traditsioonilisi lühtreid kui ka erinevaid sisseehitatud ning dekoratiivseid valgusteid, peamine on, et need ei kuumutakse üle lae kangast. Seepärast on lambipirnide tugevus piiratud. Tugevad lambid nõuavad teistsuguseid paigaldamise skeeme.